dcsimg

Lõhe ( Estonian )

provided by wikipedia ET
Disambig gray.svg See artikkel räägib kalaliigist; perekonna kohta vaata artiklit Lõhe (perekond); geoloogia mõiste kohta vaata artiklit Lõhe (geoloogia)

Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala. Eesti keeles on kasutatud ka nimetusi lohe, laks.

Lõhe kasvab tavaliselt 1 meetri pikkuseks ja kuni 10 kg raskuseks, haruldasemad on kuni 1,5-meetrised ja 46 kg raskused isendid. Väliselt sarnaneb meriforelliga.

Lõhe asustab Atlandi ookeani ja sellega piirnevaid meresid, ka Läänemeres. Hästi kasvab lõhe ka Vaikse ookeani läänekaldail – Kamtšatka poolsaarega külgnevatel aladel. Kudemise aegu sõna otseses mõttes ummistavad lõhed sealseid jõgesid, nii et isegi karud on neid suutelised jõest hõlpsalt kätte saama.

Lõhed siirduvad sügisel kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, nagu Pirita, Keila ja Kunda jões. Kunagi oli väga arvukalt esindatud ka Narva jões, aga pärast hüdroelektrijaama ehitust esineb teda seal harva ja enamasti looduslikult ta jõkke ei tungi.

Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Lõhe toitub Läänemeres enamasti kiludest ja räimedest, vähemal määral ka ogalikest, selleks järgneb ta oma saakkalade suurtele parvedele.

 src=
Kalastajate võistlus "Narva Lõhe 2014a"

Vaata ka

Välislingid

  • Lõhe andmebaasis eElurikkus Muuda Vikiandmetes
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visit source
partner site
wikipedia ET

Lõhe: Brief Summary ( Estonian )

provided by wikipedia ET

Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala. Eesti keeles on kasutatud ka nimetusi lohe, laks.

Lõhe kasvab tavaliselt 1 meetri pikkuseks ja kuni 10 kg raskuseks, haruldasemad on kuni 1,5-meetrised ja 46 kg raskused isendid. Väliselt sarnaneb meriforelliga.

Lõhe asustab Atlandi ookeani ja sellega piirnevaid meresid, ka Läänemeres. Hästi kasvab lõhe ka Vaikse ookeani läänekaldail – Kamtšatka poolsaarega külgnevatel aladel. Kudemise aegu sõna otseses mõttes ummistavad lõhed sealseid jõgesid, nii et isegi karud on neid suutelised jõest hõlpsalt kätte saama.

Lõhed siirduvad sügisel kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, nagu Pirita, Keila ja Kunda jões. Kunagi oli väga arvukalt esindatud ka Narva jões, aga pärast hüdroelektrijaama ehitust esineb teda seal harva ja enamasti looduslikult ta jõkke ei tungi.

Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Lõhe toitub Läänemeres enamasti kiludest ja räimedest, vähemal määral ka ogalikest, selleks järgneb ta oma saakkalade suurtele parvedele.

 src= Kalastajate võistlus "Narva Lõhe 2014a"
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visit source
partner site
wikipedia ET