Lehterämbliklased (Agelenidae) on ämblikuliste seltsi kuuluv sugukond, kuhu kuulub üle neljakümne ämblike perekonna kogu maailmast. Oma nime on nad saanud võrgu järgi, mis meenutab tunnelit ja on otsast lehtrikujuline. "Tunnel" on kahe avaga ning tavaliselt istub ka ämblik ise selle tagumises otsas ja ootab, kuni saak võrku jookseb või lendab.
Lehterämbliklased ei uuenda oma võrku iga päev, nagu seda teevad näiteks võrkurlased (Araneidae).
Lehterämbliklased on karvase keha ja karvaste jalgadega. Nende kaheksa silma asetsevad ristuvate ja üksteist katvate kahe reana.
Mõned liigid sellest sugukonnast on huvitavad oma sotsiaalse eluviisi poolest, kus võrke tehakse ja kasutatakse erinevate ämblike vahel. On liike, kes hoolitsevad ühiselt järglaste eest, kuigi siiski puuduvad neil oma töölised ja sõdurid nagu sipelgatel või mesilastel. Samuti on ka nende emasloomad kõik sigimise eesmärgiga.
Lehterämbliklased (Agelenidae) on ämblikuliste seltsi kuuluv sugukond, kuhu kuulub üle neljakümne ämblike perekonna kogu maailmast. Oma nime on nad saanud võrgu järgi, mis meenutab tunnelit ja on otsast lehtrikujuline. "Tunnel" on kahe avaga ning tavaliselt istub ka ämblik ise selle tagumises otsas ja ootab, kuni saak võrku jookseb või lendab.
Lehterämbliklased ei uuenda oma võrku iga päev, nagu seda teevad näiteks võrkurlased (Araneidae).
Lehterämbliklased on karvase keha ja karvaste jalgadega. Nende kaheksa silma asetsevad ristuvate ja üksteist katvate kahe reana.
Paljud on tuttavad kodudes elava, on hariliku majaämblikuga (Tegenaria domestica), kes on kuni 10 millimeetri pikkune pikkade karvaste jalgade ja kehaga loom. Tema vaibakujulisi, lehtriga lõppevaid võrke kohtab kõige sagedamini toanurkades. Lääne-Eestis ja saartel esinevad lehterämblikud koovad omapäraseid lehterjaid võrke. Need asuvad madalal rohustus, mis on efektiivsed maad ligi liikuvate saakloomade püüdmiseks (pildil).Mõned liigid sellest sugukonnast on huvitavad oma sotsiaalse eluviisi poolest, kus võrke tehakse ja kasutatakse erinevate ämblike vahel. On liike, kes hoolitsevad ühiselt järglaste eest, kuigi siiski puuduvad neil oma töölised ja sõdurid nagu sipelgatel või mesilastel. Samuti on ka nende emasloomad kõik sigimise eesmärgiga.
