Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias) on hailiik ogahailaste sugukonnast.
Tal on sale, väljavenitatud keha ja terav koon. Selg ja küljed on helehallid kuni pruunid valgete laikudega, kõht on hele.
Kummagi seljauime ees on terav oga, mis on vao kaudu ühenduses mürginäärmega.
Ogahaid kasvavad umbes meetri pikkuseks ning kaaluvad kuni 10 kg, harva rohkem.
Nad elavad 50–200 m sügavusel ning liiguvad suurte parvedena.
Ogahaid elavad kuni 20 aastat. Suguküpseks saavad nad alles 10-aastaselt. Emased on siis umbes 75–90, isased 60–80 cm pikad. Pärast sisemist viljastamist kopulatsiooni teel moodustuvad emasel munakapslid, kus on kuni kuus muna. Embrüod kooruvad kapslitest juba emaihus ja arenevad emaka piirkonnas sünnikasvuni 20–30 cm (ovovivipaaria). 18–22 kuu pärast sünnib 2–11 poega.
Sellise aeglase paljunemise tõttu on harilik ogahai sarnaselt teiste hailiikidega ohustatud ülepüüdmisest ja on kantud punasesse raamatusse.
Harilikku ogahaid tarvitatakse toiduks.
Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias) on hailiik ogahailaste sugukonnast.
Tal on sale, väljavenitatud keha ja terav koon. Selg ja küljed on helehallid kuni pruunid valgete laikudega, kõht on hele.
Kummagi seljauime ees on terav oga, mis on vao kaudu ühenduses mürginäärmega.
Ogahaid kasvavad umbes meetri pikkuseks ning kaaluvad kuni 10 kg, harva rohkem.
Nad elavad 50–200 m sügavusel ning liiguvad suurte parvedena.
Ogahaid elavad kuni 20 aastat. Suguküpseks saavad nad alles 10-aastaselt. Emased on siis umbes 75–90, isased 60–80 cm pikad. Pärast sisemist viljastamist kopulatsiooni teel moodustuvad emasel munakapslid, kus on kuni kuus muna. Embrüod kooruvad kapslitest juba emaihus ja arenevad emaka piirkonnas sünnikasvuni 20–30 cm (ovovivipaaria). 18–22 kuu pärast sünnib 2–11 poega.
Sellise aeglase paljunemise tõttu on harilik ogahai sarnaselt teiste hailiikidega ohustatud ülepüüdmisest ja on kantud punasesse raamatusse.
Harilikku ogahaid tarvitatakse toiduks.
