See artikkel on loomast. Teiste tähenduste kohta vaata täpsustuslehekülge Leopard (täpsustus).Leopard (Panthera pardus) on kaslaste sugukonda pantri perekonda kuuluv imetaja.
Leopardi levila on suurem kui ühelgi teisel metsikult elaval kaslasel. Leopardid elavad peaaegu kogu Aafrikas (välja arvatud Saharas) ja Lõuna-Aasias. Nõukogude Liidus kohati teda väga harva Taga-Kaukaasias, Kesk-Aasias ja Primorjes.[2]
Esimesena kirjeldas leopardi teaduslikult Carolus Linnaeus aastal 1758. Edaspidi kirjeldati 27 leopardi alamliiki. 1996. aastal uuriti leopardide DNA-d, et selgitada välja leopardi alamliikide arv. Eristati kaheksat alamliiki: aafrika, pärsia, india, sri lanka, indohiina, jaava, põhjahiina ja amuuri leopardi. Hiljem on siiski tunnistatud alamliikideks ka anatoolia, araabia ja belutšistani leopard. Aafrika leoparde ei ole veel põhjalikult uuritud ning pole välistatud, et nende hulgast saab veel mõne alamliigi eristada.
Pantri perekond tekkis umbes 11 miljonit aastat tagasi. Tänapäevaste pantriliikide viimane ühine eellane elas umbes 6,37 miljonit aastat tagasi. Varaste leopardide jäänuseid on leitud Ida-Aafrikast ja Lõuna-Aasiast 2–3,5 miljoni aasta vanustest lademetest. Oletatavasti kujunes leopard tänapäevase liigina välja 470 000 – 825 000 aastat tagasi Aafrikas ja levis 170 000 – 300 000 aastat tagasi üle Aasia.
Leopard on saleda ja jõulise kehaehitusega loom. Tema tüvepikkus on 91–180 cm, saba pikkus 75–110 cm, kaal tavaliselt 32–40 kg, erandjuhtudel üle 100 kg. Leopardil on ümar pea, pikk saba ning saledad tugevad jalad.[2]
Põhitoonilt kollasel karvastikul on üle kogu keha, jalgade ja saba selgepiirilisi musti laike ja rosette. Troopikas leidub melanootilisi isendeid, keda nimetatakse mustadeks pantriteks. Eriti sageli täheldatakse neid Jaaval. Samas pesakonnas võib koos olla nii musti kui ka kollaseid poegi. Troopikas elavate isendite karvkate on ere ja tihe, aga mitte kohev. Kaug-Idas on nende talvekarv paks, kohev ning troopika liikidega võrreldes tuhmim.[2]
Leopard elab tihedates segametsades mäenõlvadel ja tasandikel. Ta võib elada ka savannis või jõe kaldatihnikus. Ta elab erakuna ja peab jahti öösel. Leopard ronib puu otsas väga osavalt ning tihti jääb sinna päevaks puhkama või ööseks saaki varitsema. Vahel püüab ta puu otsast ahve, kuid enamasti tegutseb siiski maapinnal. Ta hiilib saaklooma lähedusse, teeb paar võimsat hüpet ning ründab. Leopard võib varitseda ka loomaraja või loomade joomispaiga läheduses.[2]
Öö saabudes laskub leopard maapinnale jahti pidama.
Tema põhitoidu moodustavad väikesed antiloobid, hirved, metskitsed ja teised sõralised. Nende nappusel sööb ta närilisi, ahve ja linde, isegi roomajaid ja putukaid. Saagi, mida ta korraga ära ei suuda süüa, tassib ta puu otsa, et hüäänid, šaakalid ja teised raipesööjad seda kätte ei saaks. Vanad leopardid seevastu võivad saada ise raipesööjateks. Üksikud isendid murravad koeri ja kariloomi. Peale selle on täheldatud ka inimesi murdvaid leoparde, küll aga esineb neid harvem kui lõvide ja tiigrite hulgas.[2]
Kui emasloom on valmis paarituma, eritab ta isaseid ligimeelitava lõhnaga uriini. Lõunaosas sigivad leopardid läbi aasta. Kaug-Idas on innaaeg jaanuaris.
Tiinus kestab 3 kuud. Emasloom toob ilmale 1–4 poega, kes on juba sündides tähnilised.
Pesaks on raskesti ligipääsetavas kõrvalises kohas asuv koobas, kaljulõhe või mahalangenud puu juurte alla kaevatud auk.
Pojad elavad kaks aastat koos emaga, seejärel alustavad noored leopardid iseseisvat elu. Isased leopardid saavutavad suguküpsuse 2-aastaselt, emased pisut varem.[2]
Leopardinahk on rahvusvahelisel karusnahaturul kõrges hinnas. Ühtlasi on nad ihaldatud jahitrofeed. Seetõttu on leoparde kütitud nii palju, et väljaspool Aafrikat on nad sattunud väljasuremisohtu. Vahel tapetakse leoparde lihtsalt sellepärast, et neid peetakse ohtlikeks loomadeks. Tegelikult on leopard tähtsal kohal looduse sanitarina nagu teisedki suurkiskjad. Ta kütib eeskätt haigeid ja alaväärtuslikke loomi ja reguleerib paljude kahjulike liikide, näiteks ahvide arvukust.[2]
Leopardil on vähe vaenlasi, teda söandavad rünnata vaid lõvid, hüäänid ja suured paavianid, samuti inimesed.
Leopard kuulub punase raamatu liikide hulka.[2]
Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) paigutab leopardi ohualdiste liikide hulka. Tema arvukust ohustavad elupaikade ja jahialade vähenemine ning salaküttimine.[1]
Leopard on kujutatud mitme riigi vapil:
See artikkel on loomast. Teiste tähenduste kohta vaata täpsustuslehekülge Leopard (täpsustus). Leopard (Panthera pardus) on kaslaste sugukonda pantri perekonda kuuluv imetaja.
