nomes no trilho de navegação
Lääne-Niiluse viirus on flaviviiruste hulka kuuluv viirus, mis levib eelkõige Vahemere maades, Indias ja Aafrikas.[1]
Viirus võib levida muuhulgas sääse Culex quinquefasciatus[2] hammustusega, vereülekandel ja rinnapiimaga. Inimesed ei ole Lääne-Niiluse viirusele väga vastuvõtlikud.[1]
80 protsendil viirusega nakatunud inimestest haiguse sümptomeid ei teki. Sümptomiteks on palavik, pea- ja lihasevalu, isukaotus, kõhulahtisus, iiveldus ja oksendamine. Vähem kui ühel protsendil nakatunutest põhjustab haigus entsefaliiti, meningiiti või halvatust.[1]
Lääne-Niiluse viiruse vastane vaktsiin inimese jaoks puudub. Põdemise järel tekib immuunsus.[1]
Välja on töötatud vaktsiin hobuste jaoks.[3]
Lääne-Niiluse viirus on flaviviiruste hulka kuuluv viirus, mis levib eelkõige Vahemere maades, Indias ja Aafrikas.
Viirus võib levida muuhulgas sääse Culex quinquefasciatus hammustusega, vereülekandel ja rinnapiimaga. Inimesed ei ole Lääne-Niiluse viirusele väga vastuvõtlikud.
80 protsendil viirusega nakatunud inimestest haiguse sümptomeid ei teki. Sümptomiteks on palavik, pea- ja lihasevalu, isukaotus, kõhulahtisus, iiveldus ja oksendamine. Vähem kui ühel protsendil nakatunutest põhjustab haigus entsefaliiti, meningiiti või halvatust.
Lääne-Niiluse viiruse vastane vaktsiin inimese jaoks puudub. Põdemise järel tekib immuunsus.
Välja on töötatud vaktsiin hobuste jaoks.
