Pöialpoiss (Regulus regulus) on linnuliik pöialpoislaste sugukonnast pöialpoisi perekonnast. Pöialpoiss on Eesti ja Euroopa väikseim linnuliik.
Pöialpoiss on Luksemburgi rahvuslind.
Pöialpoiss on levinud katkelisel areaalil kogu parasvöötme Euraasias Assooridelt, Briti saartelt ja Norrast kuni Sahhalini ja Jaapanini.[1] Eestis on pöialpoiss tavaline lind, tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 300 000 – 400 000 paarile, talvist arvukust 200 000 – 600 000 isendile [2].
Pöialpoisi kehapikkus on 9 cm, kaal 4–7 g. Värvuselt on ta pealt hallikaspruun, kõhupoolel helehall. Iseloomulikuks tunnuseks on isaslinnu mustaservaline kollane ja emaslinnu ereoranž kiird. Noorlinnul puudub eredavärviline kiird. Pöialpoisi häälitsused ja laul on ülipeened. Laul on enamasti valsitaktis, kolm neljandikku taktimõõdus peenekõlaline sidin, nt. "tsii-tii-tidi tsii-tii-tidi tsii-tii-tidi tsiidih". Kutsehüüd on ülipeen "sii-sii-sii".
Toitub putukatest.
Elupaigana eelistab kuusikuid. Elutseb okas- ja segametsades, parkides ja kalmistutel. Eestis üldlevinud ja rohkearvuline haudelind, hulgulind ja läbirändaja. Osa lindudest lendab talvituma Kesk-Euroopasse.
Pesa ehitab tavaliselt kuusele. Kurnas on mais 8–12 muna, mida emaslind haub 15–17 päeva. Mõlemad vanemad toidavad poegi 17–22 päeva. Juunis-juulis pesitseb teist korda.
Pöialpoiss (Regulus regulus) on linnuliik pöialpoislaste sugukonnast pöialpoisi perekonnast. Pöialpoiss on Eesti ja Euroopa väikseim linnuliik.
Pöialpoiss on Luksemburgi rahvuslind.