Ruudilised (Rutaceae) on kaheiduleheliste klassi seebipuulaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.
Sugukonda kuulub umbes 160 perekonda ja 900 liiki. Sugukonna jaotus alamsugukondadeks ei ole veel välja kujunenud. Üldiselt toetatakse alamsugukondade Aurantioideae ehk Citroideae ja Rutoideae olemasolu, aga iga perekonna kohta ei ole veel kokku lepitud, missugusesse alamsugukonda ta kuulub.
Ruudiliste hulka kuulub näiteks tsitruse perekond. Majanduslikus mõttes on see ruudiliste tähtsaim perekond, sest sinna kuuluvad apelsinipuu, sidrunipuu, greibipuu ja laimipuu.
Ruudiliste kõige liigirikkamad perekonnad on koldpuu, melikop, bukopõõsas ja tsitrus.
Ruudilised kasvavad põhiliselt ekvatoriaalses, lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimas. Palju ruudilisi leidub Lõuna-Aafrika ja Austraalia kuivades piirkondades.
Enamik ruudilisi on puud või põõsad, aga leidub ka üksikuid rohttaimi.
Tavaliselt on neil liitlehed ilma abilehtedeta, vahel leidub astlaid. Leheseis on kõige sagedamini vastak. Lehtedel leidub läbipaistvaid näärmeid, mis sisaldavad õli ja annavad taime osadele lõhna. Need ongi peamised tunnused, mille abil ruudilisi välise vaatlusega tuvastatakse.
Õied on ilma kandelehtedeta, üksikud või ebasarikas, harvem kobaras, ja peamiselt tolmeldavad neid putukad. Õied on tavaliselt tsentraalsümmeetrilised, harva ka telgsümmeetrilised, ja üldiselt mõlemasoolised. Kroonlehti ja tupplehti on 4 või 5, harva 3, ja üldiselt pole nad kokku kasvanud. Tolmukaid on 8 või 10, skimmiatel 5, tsitrustel palju. Tavaliselt on 1 emakasuue ja 2–5 kokkukasvanud viljalehte. Mõnikord on sigimikud eraldi, aga emakakaelad kokku kasvanud.
Ruuduliste viljad on väga erinevad. Marjad, luuviljad, pomerantsviljad, tiibviljad, kuprad ja kukkurviljad on kõik esindatud. Seemnete arv varieerub veelgi rohkem.
Tsitruselisi kultiveeritakse juba aastatuhandeid. Nende mahlakad viljad sisaldavad hulgaliselt vitamiine. Vilju süüakse värskelt ja nende mahlast valmistatakse mitmesuguseid jooke. Samal viisil kasutatakse teistegi tsitruseliste, näiteks kinkanipuu, vilju – kinkaneid ehk kumkvaate.
Mõnda liiki tarvitatakse maitseainena. Kõige tuntum sellistest on aedruut. Kaug-Idas, Kagu-Aasias ja Lääne-Aafrikas kasutatakse koldpuud pipra asemel.
Paljudest ruudilistest saadakse puitu. Sellised on näiteks flindersia, rohepuu ja koldpuu. Leidub selliseidki, mille puidu tihedus on suurem kui veel.
Ruudiliste seas on hulgaliselt ravimtaimi. Leidub ka ilutaimi.
Ruudilised (Rutaceae) on kaheiduleheliste klassi seebipuulaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.
Sugukonda kuulub umbes 160 perekonda ja 900 liiki. Sugukonna jaotus alamsugukondadeks ei ole veel välja kujunenud. Üldiselt toetatakse alamsugukondade Aurantioideae ehk Citroideae ja Rutoideae olemasolu, aga iga perekonna kohta ei ole veel kokku lepitud, missugusesse alamsugukonda ta kuulub.
Ruudiliste hulka kuulub näiteks tsitruse perekond. Majanduslikus mõttes on see ruudiliste tähtsaim perekond, sest sinna kuuluvad apelsinipuu, sidrunipuu, greibipuu ja laimipuu.
Ruudiliste kõige liigirikkamad perekonnad on koldpuu, melikop, bukopõõsas ja tsitrus.
Ruudilised kasvavad põhiliselt ekvatoriaalses, lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimas. Palju ruudilisi leidub Lõuna-Aafrika ja Austraalia kuivades piirkondades.
_in_Talakona_forest,_AP_W_IMG_8333.jpg)
