See artikkel räägib roosõielisest rohttaimest; ajalehe kohta loe artiklist Kortsleht (ajaleht). Kortsleht (Alchemilla) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Kortslehti on umbes 300 liiki, millest suurem osa kasvab Euraasia lähisarktilises ja parasvöötmes, kuid ka Araabia poolsaare lääneosas, Lähis-Idas, Indias, Kalimantanil, Sulawesil ja Filipiinidel. Mõned liigid kasvavad Aafrika ja Ameerika mäestikes, kaasa arvatud Madagaskaril, Baffini saarel ja Gröönimaal.
Eestis kasvab 23 liiki kortslehti, mis erinevad üksteisest pisitunnuste, näiteks lehtede ja varte karvasuse ning lehehambakeste kuju poolest.
Kortslehed on mitmeaastased rohttaimed, mis kasvavad 45–50 cm kõrgeks.
Kortslehed moodustavad tavaliselt suure puhma, kus puitunud risoomist kasvavad välja lehekodariku moodustavad lehed. Mõnel liigil lähevad leherood leherootsu otsast radiaalselt laiali ja mõnel jagunevad lehed sõrmjagusteks osalehtedeks. Leheservad on tavaliselt saagjad. Leheroots on pikk. Nii lehed kui rootsud on tihti kaetud pehmete karvakestega, mille külge jäävad kinni vihma- ja kastepiisad. Niimoodi varustab taim end veega.
Väikesed õied moodustavad suuri hallikasrohelisi, rohekaskollaseid või kollaseid õisikuid. Need puhkevad hiliskevadel ja suvel lehtedest kõrgemal. Kroonlehti asendavad värvunud neljatised tupp- ja välistupplehed. Õitsevad juunist augustini. Viljadeks on lapikud pähklikesed.
Kortslehtede hulgas on ilutaimi, ravimtaimi ja toidutaimi. Ilutaimi kasvatatakse põhiliselt õisikute pärast. Õisikuid ka kuivatatakse.
Kortsleht (Alchemilla) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
