Hapu kirsipuu (Prunus cerasus) on roosõieliste sugukonda kirsipuu alamperekonda kuuluv viljapuu.
Hapu kirsipuu viljad ehk hapukirsid on ümarad, enamasti punased, pika rao otsas paiknevad luuviljad.
Hapu kirsipuu on arvatavalt magusa kirsipuu (Prunus avium) ja stepi-kirsipuu (Prunus fruticosa) hübriid.[1] Kahe liigi ristumine toimus Taga-Kaukaasias või Ida-Euroopa lõunaosas, kus hapukirsipuud kasvavad looduslikult.[2]
Tänapäeval kasvatatakse kümneid erinevaid hapukirsi kultivare, mille eri aegadel valmivad viljad on erineva happesusega. Mõned neist sobivad rohkem toidu valmistamiseks, teised kuivatamiseks või hoidistesse panemiseks. Tuntumate hapukirsside hulka kuulub tumedaviljaline murel ehk morello.[2] (Eesti kaubandusvõrgus müüakse murelite nime all sageli hoopis maguskirsse, mis on magusa kirsipuu viljad.[3]) Teine oluline grupp hapukirsse on helepunased amarellkirsid, mille mahl on õrnalt punakas või peaaegu värvitu.[4]
Hapu kirsipuud kultivaride saamiseks poogitakse teisendid tugevale kasvavale pookealusele. Viimased valitakse välja vastavalt kliimale, kasvupiirkonnale ja -pinnasele ning puu suurusele. Populaarsete pookealuste hulka kuuluvad sordid 'Gisela' ja 'Mazzard', mida kasutatakse laialdaselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Enamik hapu kirsipuu sorte vajavad kolm aastat aega, enne kui hakkavad vilja kandma.[2]
Hapu kirsipuu (Prunus cerasus) on roosõieliste sugukonda kirsipuu alamperekonda kuuluv viljapuu.
Hapu kirsipuu viljad ehk hapukirsid on ümarad, enamasti punased, pika rao otsas paiknevad luuviljad.
