See artikkel räägib liblikaliigist; perekonna kohta vaata Pääsusaba (perekond). Pääsusaba (Papilio machaon) on liblikaliik ratsulibliklaste sugukonnast.
See liik on kohastunud toitumiseks kasutama ainult sarikalisi. Samuti munevad emased liblikad nendele taimedele oma munad. Küll ei ole aga moonde läbi teinud täiskasvanud isendid enam toidu suhtes nii kitsalt spetsialiseerinud ja võivad nektarit imeda ka teiste taimesugukondade esindajatelt.
Pääsusabal on 37 alamliiki.
Liblika tiibade siruulatus on 8–10 cm. Tiibade alaosas paiknevad sinised ja punased silmatäpid.
Pääsusaba on üks kolmest Eestis elutsevast ratsulibliklaste liigist puriliblika ja mustlaik-apollo kõrval[1].
Oma laia levila tõttu, mis hõlmab nii Euraasiat kui ka Põhja-Ameerikat, on ta üsna väheohustatud.
2017. aasta sügisel esitati pääsusaba üheks Eesti rahvusliblika kandidaadiks. Pääsusaba on 2018 aasta seisuga eesti rahvusliblikas, teenides enam kui pool kõikidest häältest.
.jpg)
Pääsusaba (Papilio machaon) on liblikaliik ratsulibliklaste sugukonnast.
See liik on kohastunud toitumiseks kasutama ainult sarikalisi. Samuti munevad emased liblikad nendele taimedele oma munad. Küll ei ole aga moonde läbi teinud täiskasvanud isendid enam toidu suhtes nii kitsalt spetsialiseerinud ja võivad nektarit imeda ka teiste taimesugukondade esindajatelt.
Pääsusabal on 37 alamliiki.
Liblika tiibade siruulatus on 8–10 cm. Tiibade alaosas paiknevad sinised ja punased silmatäpid.
Pääsusaba on üks kolmest Eestis elutsevast ratsulibliklaste liigist puriliblika ja mustlaik-apollo kõrval.
Oma laia levila tõttu, mis hõlmab nii Euraasiat kui ka Põhja-Ameerikat, on ta üsna väheohustatud.
2017. aasta sügisel esitati pääsusaba üheks Eesti rahvusliblika kandidaadiks. Pääsusaba on 2018 aasta seisuga eesti rahvusliblikas, teenides enam kui pool kõikidest häältest.
Liblikavastsed
.jpg)
