Koerliblikas ehk väike-koerliblikas (ka väike koerliblikas[1]; Aglais urticae, sünonüümid Vanessa urticae, Nymphalis urticae) on koerlibliklaste sugukonda koerliblika perekonda kuuluv liblikas.
Koerliblikas on üks tavalisimaid Eesti päevaliblikaid. Ta lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna talvitub valmikuna. Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm põlvkonda. Röövik toitub kõrvenõgestel ja raudnõgestel.[2]
Koerliblikas elab suuremas osas Euraasias. Põhja pool ei ela ta üksnes kõikjal Kaug-Põhjas, kuigi ta elab nii Kamtšatkal, Magadani oblastis kui Jakuutias. Lõuna poole ulatub levila Saudi Araabia, Pakistani, Himaalaja ja Põhja-Vietnamini.
Elab ka Briti saartel ja Jaapanis.
Alpides tõuseb ta 3 km, aga Himaalajas 5 km kõrgusele merepinnast.
Eesti keeles nimetatakse seda liiki tavaliselt koerliblikaks. Et eristada teda sama perekonna teistest liikidest, nimetatakse teda ka väike-koerliblikaks või väikeseks koerliblikaks. Suur-koerliblikas, kellest väike-koerliblikat varem eristati, on nüüd paigutatud pajuliblika perekonda ja kannab teist nime (kollatähn-pajuliblikas).
Liigiepiteet urticae tähendab ladina keeles 'nõgese' ning viitab koerliblika rööviku toidutaimele.
Koerliblikas paigutatakse koerliblika perekonda (Aglais urticae), pajuliblika (Nymphalis) perekonda või perekonda Vanessa.
Koerliblikal on kirjeldatud hulk alamliike:
Mitut liiki on vahel käsitletud ka koerliblika alamliikidena:
Koerliblika valmiku tiibade siruulatus on kuni 40...50 mm, teistel andmetel 50...60 mm[3].
Tiibade ülapooltel on oranž (punaruske[3]) põhivärvus. Kinnituskoha lähedalt on tiib (eriti tagatiib) tumepruun. Esitiibade esiserval on mustadest, kollastest ja valgetest tähnidest muster. Mõlema tiivapaari välisserv on tumepruun; selle kõrval on sinisetähniline must rant[3]. Kummalgi esitiival on kaks väiksemat ja üks suur must täpp. Kummalgi tagatiival on ainult üks must täpp, mille taga on tumepruun basaalosa.[4]
Kesk- ja kõrgmäestikus on koerliblikad suuremad ja heledamad, Põhja-Euroopas kipuvad nad olema väiksemad ja tumedamad[5]. Isased ja emased välimuselt ei erine.
Tiibade alakülg on silmatorkamatu, pruunikas. Seda külge näitavad nad siis, kui pikemat aega koha peal istuvad, samuti talvitumisel. Seevastu ohu korral avavad nad kiiresti tiivad, näidates oma tiibade eredat ülapoolt. See võib noori ja elukogemusteta linde ära ehmatada.
Koerliblikas talvitub valmikuna. Talvituda võib ta ka inimtekkelistes paikades: koobastes, keldrites ja pööningutel.
Koerliblika röövikud kasvavad umbes 30 mm pikkuseks, teistel andmetel kuni 22 mm pikkuseks.[6]
Nad on mustad, peente valgete laikudega ja kahe katkendliku külgjoonega. Külgjoonte all on keha purpurpruun ja mõnikord on kollaste külgjoonte vahel punakaspruun joonis. Seljal ja külgedel on mustad või kollakad ogad. Pea on must[4][6]
Röövik toitub Eestis nõgestel, aga välismaal ka kanepil, harvem humalal.
Noored röövikud kooruvad ja elavad karjakaupa koos, isegi külg külje kõrval, vanad röövikud elavad üksikutena.
kukkumiseks otsib röövik varjatud koha, mis sageli on selsamal toidutaimel.
Nukk ripub, pea alaspidi. Nukustaadium kestab pool kuud. Mõnel määral on nukk liikumisvõimeline.
Artikli kirjutamisel on kasutatud saksa Vikipeedia artiklit seisuga 6. juuni 2008 ja vene Vikipeedia artiklit seisuga 9. august 2011.
Koerliblikas ehk väike-koerliblikas (ka väike koerliblikas; Aglais urticae, sünonüümid Vanessa urticae, Nymphalis urticae) on koerlibliklaste sugukonda koerliblika perekonda kuuluv liblikas.
Koerliblikas on üks tavalisimaid Eesti päevaliblikaid. Ta lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna talvitub valmikuna. Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm põlvkonda. Röövik toitub kõrvenõgestel ja raudnõgestel.