dcsimg

Amarüllilised ( Estonian )

provided by wikipedia ET

Amarüllilised (Amaryllidaceae) on üheiduleheliste klassi asparilaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.

Amarülliliste hulka kuulub umbes 75 perekonda enam kui 1600 liigiga, aga süstemaatika osas on väga erinevaid vaateid ja mõned süstemaatikud mõistavad seda sugukonda märksa kitsamana.

Vanasti arvati amarüllilised liilialaadsete (Liliales) seltsi.

Amarüllilisi leidub kõigil mandritel peale Antarktika. Eriti palju leidub amarüllilisi Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Kapimaal.

Enamik amarüllilisi on mitmeaastased rohttaimed. Toitaineid säilitavad nad tavaliselt sibulas, aga mõnikord võimsas risoomis või tüvendis.

Amarüllilised on tavaliselt lihakate lehtedega. Õied on tavaliselt koondunud sarikatesse, mis asuvad lehtedeta varre või õievarre tipus. Enamasti on amarüllilised alumise sigimikuga, mis ongi nende tähtis eristamisalus liilialaadsetest.

Amarülliliste seas on palju ilutaimi, näiteks nartsiss, kriinum, ratsuritäht ja kliivia. Leidub nii selliseid ilutaimi, mida kasvatatakse peenral, kui selliseid, mida saab toas potis kasvatada.

Amarülliliste perekonnad

 src=
Lühterlill
 src=
Verilill
 src=
Kriinum
 src=
Ambõis
 src=
Pintsellill
 src=
Ämblikliilia
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visit source
partner site
wikipedia ET

Amarüllilised: Brief Summary ( Estonian )

provided by wikipedia ET

Amarüllilised (Amaryllidaceae) on üheiduleheliste klassi asparilaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.

Amarülliliste hulka kuulub umbes 75 perekonda enam kui 1600 liigiga, aga süstemaatika osas on väga erinevaid vaateid ja mõned süstemaatikud mõistavad seda sugukonda märksa kitsamana.

Vanasti arvati amarüllilised liilialaadsete (Liliales) seltsi.

Amarüllilisi leidub kõigil mandritel peale Antarktika. Eriti palju leidub amarüllilisi Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Kapimaal.

Enamik amarüllilisi on mitmeaastased rohttaimed. Toitaineid säilitavad nad tavaliselt sibulas, aga mõnikord võimsas risoomis või tüvendis.

Amarüllilised on tavaliselt lihakate lehtedega. Õied on tavaliselt koondunud sarikatesse, mis asuvad lehtedeta varre või õievarre tipus. Enamasti on amarüllilised alumise sigimikuga, mis ongi nende tähtis eristamisalus liilialaadsetest.

Amarülliliste seas on palju ilutaimi, näiteks nartsiss, kriinum, ratsuritäht ja kliivia. Leidub nii selliseid ilutaimi, mida kasvatatakse peenral, kui selliseid, mida saab toas potis kasvatada.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visit source
partner site
wikipedia ET