Chikungunya viirus (Chikungunya-Virus; lüh CHIKV) on Togaviridae sugukonda, alfaviiruste perekonda kuuluv viiruseliik.
Chikungunya viirus liigitatakse arboviiruste (inglise keeles arthropod-borne virus – lülijalgsete kaudu leviv viirus) rühma.
Aafrikas ringleb Chikungunya looduslikult metsloomade, eelkõige primaatide, näriliste, lindude, nahkhiirte ja sääskede[1]
ning inimeste vahel - kes kõik võivad olla ka viiruse reservuaariks.
Pikemalt artiklis Chikungunya viirushaigus
Chikungunya viirust levitavad inimestele Aedes perekonna sääsed[2] ja mis võib inimestel hemorraagilist viiruspalavikku : Chikungunya viirushaigust tekitada.
Hiljuti on esinenud tõsiste haigushoogudega seostatud CHIKV puhanguid.
CHIKV nakkus põhjustab dengepalavikuga sarnanevate sümptomitega Chikungunya viiruspalavikku. Kaks kuni viis päeva kestvale ägedale palavikulisele faasile järgneb pikaajaline jäsemete liigesevalu põhjustav haigus.
CHIKV nakkusega seostatud liigesevalu kestab nädalaid või kuid, mõnel juhul aastaid.[3]
Chikungunya viirus kuulub alfaviiruste perekonda ja togaviiruste sugukonda. Viirus on lähedas suguluses o’nyong’nyong viirusega, Ross Riveri viirusega Austraalias ja Ida ja Lääne hobuste entsefaliite põhjustavate viirustega.
Viirus tuvastati esimest korda 1953. aastal haige verest Tansaanias. Arvatakse, et Chikungunya arenes välja alfaviirusest ~1713 AD (95% tõenäosusega 1573–1843 AD vahel) Aafrikas.[4] Ida-/Kesk-/Lõuna-Aafrika (EKLA) ja Aasia tüved lahknesid viimase 150 aasta jooksul (95% tõenäosusega 1879–1927). Siiani säilinud EKLA tüved, kaasa arvatud esimene isoleeritud viirus, kujunesid välja 1924. ja 1943. aasta vahel.
Aasia grupp jagunes kahte klaadi: India liin, mis on arvatavasti välja surnud, ja Kagu-Aasia liin. Kagu-Aasia liin levis Taist Indoneesiani, seejärel Filipiinidele ja kõige viimasena Malaisiale. Hiljutine 2004. aastal alanud India ookeani vesikonna nakkuspuhang pärines tõenäoliselt EKLA tüvest 2002. aastast (95% tõenäosusega 2001. aasta detsembrist 2003. aasta detsembrini).
Praeguseks on kirjeldatud kolme viiruse genotüüpi: Lääne-Aafrika, Ida-/Kesk-/Lõuna-Aafrika ja Aasia genotüübid.[5]
Viiruse hinnanguline üldine mutatsioonikiirus on 4,33 x 10−4 nukleotiidiasendust saidi kohta aastas – see kiirus on sarnane teiste RNA genoomiga viiruste leitud mutatsioonikiirustega.[4]
Chikungunya oli üks rohkem kui tosinast vahendist, mida Ameerika Ühendriigid potentsiaalse bioloogilise relvana kasutamiseks uurisid, enne kui riik peatas oma bioloogiliste relvade programmi.[6]
Chikungunya viirus (Chikungunya-Virus; lüh CHIKV) on Togaviridae sugukonda, alfaviiruste perekonda kuuluv viiruseliik.
Chikungunya viirus liigitatakse arboviiruste (inglise keeles arthropod-borne virus – lülijalgsete kaudu leviv viirus) rühma.
