Sprouting Broccoli

Spargelkapsas ehk asparkapsas ehk brokoli (Brassica oleracea var. italica) on suurte roheliste õisikutega kapsateisend, mis meenutab välimuselt oma sugulast lillkapsast. Spargelkapsa õisikud on vitamiinirohked ja neid kasutatakse köögiviljana.

Spargelkapsas sarnaneb väga lillkapsaga. Spargelkapsa pea koosneb rohelistest õisikutest ja selle varred on lillkapsaga võrreldes pikemad ja peenemad.^[1]

Ajalugu

Spargelkapsas aretati kapsarohust umbes 6. sajandil.^[2] Rooma impeeriumist saati on spargelkapsast itaallaste hulgas väärtuslikuks toiduaineks peetud.^[3] Spargelkapsa tõi Inglismaale Peter Scheemakers^[4], USAsse Lõuna-Itaalia immigrandid, kuigi seal sai see populaarseks alles 1920. aastatel.^[5]

Nimetus

Spargelkapsa nimetus 'brokoli' tuleb itaaliakeelsest sõnast brocco, mis tõlgituna tähendab haru või oksa.^[6] Võib arvata, et nimetus on kaudselt seotud ka ladinakeelse sõnaga bracchium, mis tähendab hargnevaid oksi või võrseid.^[7]

Keeleliselt on tänapäeval korrektne kirjutada ’brokoli’ (mitte ’brokkoli’, nagu kunagi lubatud oli). Eesti Keele Instituudi terminibaas ESTERM soovitab kasutada terminit ’spargelkapsas’.^[8]

Lillkapsa ja brokoli tootmismahud 2014. aastal^[9] Riik Toodang, tonnides Osakaal, % Hiina 9 286 256 38,41% India 8 573 280 35,46% USA 1 222 930 5,06% Hispaania 596 969 2,47% Mehhiko 503 972 2,08% Itaalia 405 053 1,68% Prantsusmaa 326 355 1,35% Poola 320 563 1,33% Pakistan 220 637 0,91% Türgi 202 149 0,84% Bangladesh 183 000 0,76% Maailm 24 175 040 100%

Kasvatamine

2014. aastal toodeti maailmas 24,17 miljonit tonni spargel- ja lillkapsast 1,38 miljonil hektaril põllumaal.^[9]

Spargelkapsas eelistab kasvamiseks viljakat ja savist mulda, kasvutemperatuuri +16 ... +25 °C­ ja niisket keskkonda (85%).^[10]

Spargelkapsa lõikus toimub enne, kui see õide puhkeb.

Kasutamine

Spargelkapsast kasutatakse peamiselt toiduainena.

Spargelkapsas sisaldab kiudaineid, kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, tsinki, mangaani, väävlit, vitamiine C, B₁, B₂, B₅, B₆, PP, E, K ja provitamiini A. 100 g spargelkapsast annab umbes 25 kcal.^[11]

Ravitoime

1992. aastal eraldas Paul Talalay meeskond spargelkapsast sulforafaani. See fütokemikaal annab kaitse paljude kasvajavormide eest ja hävitab teatud tõvestavad bakterid nii seedekulglas kui ka hingamisteedes.^[7]

Viited

1. ↑ Patendiamet. Brokolitüüp, mis on kohandatud lihtsamaks koristamiseks.
2. ↑ Maggioni, Lorenzo; Bothmer, Roland; Poulsen, Gert; Branca, Ferdinando (2010). "Origin and Domestication of Cole Crops (Brassica oleracea L.): Linguistic and Literary Considerations". Economic Botany 64 (2): 109–123. doi:10.1007/s12231-010-9115-2.
3. ↑ Nonnecke, Ib (November 1989). Vegetable Production. Springer-Verlag New York, LLC. p. 394. ISBN 978-0-442-26721-6.
4. ↑ Smith,J.T. Nollekins and His Times, 1829 vol. 2:101: "Scheemakers, on his way to England, visited his birth-place, bringing with him several roots Mall:Sic of brocoli, a dish till then little known in perfection at our tables."
5. ↑ Denker, Joel (2003). The world on a plate. U of Nebraska Press. p. 8. ISBN 978-0-8032-6014-6.
6. ↑ "Origin and History of Broccoli". Vaadatud 04.05.2017.
7. ↑ ^{7,0 7,1} "Proovi brokolit.". Vaadatud 04.05.2017.
8. ↑ Terminibaas ESTERM
9. ↑ ^{9,0 9,1} Food and Agriculture Organization of the United Nations. "FEOSTAT". Vaadatud 04.05.2017.
10. ↑ "Spargelkapsas brokkoli Calabrese Brassica oleracea L. convar. botrytis var. italica­". Vaadatud 04.05.2017.
11. ↑ "Brokoli". Köögiviljade entsüklopeedia. Vaadatud 06.05.2017.