Persoonia terminalis on prootealiste (Proteaceae) sugukonda kuuluv põõsas, mille looduslik leviala paikneb Ida-Austraalias. Selle teadusliku kirjelduse koostasid 1991. aastal Lawrie Johnson ja Peter Weston Sydney Kuninglikust Botaanikaaiast eksemplari põhjal, mille leidsid Uus-Lõuna-Walesis Torringtoni asulast 3,4 km lõunas Weston ja P. G. Richards.[1]
Perekonna piires arvatakse Persoonia terminalis rühma Lanceolata, millesse kuulub 58 lähisuguluses liiki, mil on sarnased õied, kuid väga erinev lehestik. Ühistel asualadel ristuvad need liigid sageli omavahel.[2] P. terminalis on teadaolevalt ristunud mitme teise liigiga, näiteks P. cornifolia ja P. sericea.[3]
Liigil on kaks alamliiki: P. terminalis recurva on lühemate ja kumeramate lehtedega, mis on kuni 0,75 cm pikad, ning P. terminalis terminalis on pikemate ja sirgemate lehtedega (pikkus kuni 1 cm).[3] Esimene neist kasvab alal Warialdast Uus-Lõuna-Walesi põhjaosas põhja poole kuni Queenslandini ja ROTAPi klassifikatsioonis on see liigitatud 3R alla[4], teine alamliik kasvab vaid Torringtoni lähistel ning selle määrang ROTAPis on 2R.[4] Mõlemat alamliiki leidub Severni jõe looduskaitsealal.[5][6]
Taime säilitamiseks on soovitatud seda kultiveerida, ent tänini pole kultivatsiooniga tegeldud. Tõenäoliselt vajaks see head irrigatsiooni, päikselist või osalt varjulist kohta ning happelist pinnast. P. terminalis talub hästi öökülmi ning võiks kasvada paremini parasvöötmes kui lähistroopilises aias.[7]
Persoonia terminalis on prootealiste (Proteaceae) sugukonda kuuluv põõsas, mille looduslik leviala paikneb Ida-Austraalias. Selle teadusliku kirjelduse koostasid 1991. aastal Lawrie Johnson ja Peter Weston Sydney Kuninglikust Botaanikaaiast eksemplari põhjal, mille leidsid Uus-Lõuna-Walesis Torringtoni asulast 3,4 km lõunas Weston ja P. G. Richards.
Perekonna piires arvatakse Persoonia terminalis rühma Lanceolata, millesse kuulub 58 lähisuguluses liiki, mil on sarnased õied, kuid väga erinev lehestik. Ühistel asualadel ristuvad need liigid sageli omavahel. P. terminalis on teadaolevalt ristunud mitme teise liigiga, näiteks P. cornifolia ja P. sericea.
Liigil on kaks alamliiki: P. terminalis recurva on lühemate ja kumeramate lehtedega, mis on kuni 0,75 cm pikad, ning P. terminalis terminalis on pikemate ja sirgemate lehtedega (pikkus kuni 1 cm). Esimene neist kasvab alal Warialdast Uus-Lõuna-Walesi põhjaosas põhja poole kuni Queenslandini ja ROTAPi klassifikatsioonis on see liigitatud 3R alla, teine alamliik kasvab vaid Torringtoni lähistel ning selle määrang ROTAPis on 2R. Mõlemat alamliiki leidub Severni jõe looduskaitsealal.
Taime säilitamiseks on soovitatud seda kultiveerida, ent tänini pole kultivatsiooniga tegeldud. Tõenäoliselt vajaks see head irrigatsiooni, päikselist või osalt varjulist kohta ning happelist pinnast. P. terminalis talub hästi öökülmi ning võiks kasvada paremini parasvöötmes kui lähistroopilises aias.
