Naistepuna (Hypericum L.) on malpiigialaadsete seltsi naistepunaliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Perekonda kuulub umbes 400 liiki. Naistepuna perekond on ülemaailmse levikuga, puududes vaid soistel troopikas, kõrbetes ja polaaraladel.
Naistepunad on ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Neist väikseimad on kõigest 5–10 cm kõrged, aga suurimad on kuni 12 m kõrged puud.
Naistepunade lehed on lihtsad ja ovaalsed, 1–8 cm pikad. Leidub nii heitlehiseid kui igihaljaid liike. Lehed paiknevad paarikaupa vastakult. Õie läbimõõt on 0,5–6 cm. Õied on kahvatukollased kuni tumekollased ja viie, harva nelja õielehega. Mõnd naistepunaliiki kasvatatakse ilutaimena ja neil on suured silmatorkavad õied. Aretatud on ka arvukalt hübriide ja kultivare. Vili on tavaliselt kupar, mis avanedes vallandab arvukalt tillukesi seemneid. Mõnel liigil on vili lihakas ja marjataoline.
Naistepunad on levinud umbrohud, mis võivad põhjustades kariloomadel mürgistust. Naistepuna biotõrjes kasutatakse taime lehtedest toituvaid põrnikaid Chrysolina quadrigemina ja Chrysolina hyperici ning naistepuna-salehundlast, kes sööb naistepuna juuri [1]. Naistepuna-salehundlane viidi Euroopast Põhja-Ameerikasse, et aidata ohtlikuks võõrliigiks osutunud liht-naistepunaga võidelda[1].
Leidub liblikaid, mille röövikud toituvad naistepuna lehtedel. Keskmise ogavaksiku (Aplocera plagiata) röövikud toituvad ainult naistepunal.
Naistepuna (Hypericum L.) on malpiigialaadsete seltsi naistepunaliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Perekonda kuulub umbes 400 liiki. Naistepuna perekond on ülemaailmse levikuga, puududes vaid soistel troopikas, kõrbetes ja polaaraladel.
