Verev lemmalts (Impatiens glandulifera) on üheaastane rohttaim lemmaltsaliste sugukonnast lemmaltsa perekonnast.
Verev lemmalts on pärit Himaalajast. Teadaolevalt esimest korda külvati taime ilutaimena Dresdeni aedadesse 1837. aastal. Praeguseks on verev lemmalts peaaegu kõikjal Euroopas naturaliseerunud invasiivne võõrliik, mis tõrjub välja kohalikku taimestikku. Paljudes riikides on asutud aktiivselt tema leviku vastu võitlema.[1]
Taim eelistab niiskeid ja varjulisi kasvukohti; kasvab jõe- ja järvekallastel, niisketel niitudel, metsahäiludes.
Verev lemmalts on kiirekasvuline taim. Ta kasvab kuni 1,5…2 meetri kõrguseks. Teravahambalise servaga suhteliselt kitsad lehed on 5…25 cm pikkused.
Õitseb juulis ja augustis. Roosad kiivrikujulised tugevalõhnalised õied on 3…4 cm pikkused ja umbes 2 cm laiused.
Vili on 3…5 cm pikkune tõlvikukujuline kupar, mis puutest lõheneb ja katapulteerib seemned kuni 7 meetri kaugusele. Õied ja viljad on enamasti varrel samaaegselt.
Verev lemmalts (Impatiens glandulifera) on üheaastane rohttaim lemmaltsaliste sugukonnast lemmaltsa perekonnast.