Sidrunpuju (Artemisia abrotanum) on korvõieliste sugukonda kuuluv taimeliik. Ametliku ravimtaimena võeti sidrunpuju Lääne-Euroopas kasutusele 19. sajandil.
Sidrunpuju on mitmeaastane taim, kuni 2 m kõrguseks kasvav poolpõõsas. Tal on pika rootsuga, 4–8 cm pikkused, ja kuni 6 cm laiused peenelt jagunenud lehelabaga rohekashallid lehed. Rohekaskollased õied asetsevad väikestes õisikutes.Tolmleb tuule abil. Sidrunpuju meenutab estragonpuju, kuid tema lehed on hoopis peenemad, mõneti aedtilli meenutavad. [1][2]
Levinud Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kagu-Aasias, Anatoolias ning Kagu-Euroopas. Kasvatatakse laialdaselt.[1]
Droog sisaldab kuni 0,3% eeterlikku õli. Fenoolsetest ainetest on sidrunpujus flavonoide, kumariine, parkaineid, mõruaineid, sisaldab ka tsüklitooli, kvebrahiiti, klorogeenhapet, kohvhapet, abrotiini, artemisitiini, kalükantosiidi, isofraksidiini, kvabrahitooli, adeniini, adenosiidi, koliini jm. Alkaloididest on leitud obretaniini.[3]
Droogiks kasutatakse värskeid ja kuivatatud lehti ja rohtseid võrseid. Võrsed lõigatakse maapinnast 30–40 cm kõrguselt maha. Kuivatatakse koos lehtedega või eelnevalt eraldatud lehti. Vürtsina kaotavad kuivatatud lehed pujule iseloomuliku kibeda maitse peaaegu täielikult, nende aroom meenutab sidrunit. Ravi otstarbel tarvitatakse ka sügisel kogutavaid juuri.[3]
Sooleparasiidivastane. Söögiisu suurendav ja seedimist soodustav, sapinõristust ergutav. Korrastab menstruatsiooni. Maapealset osa kasutatakse mõningail andmeil skrofuloosi (kaela lümfisõlmede paistetuse) ja angiini korral. Juuri kasutatakse langetõve ja tuberkuloosse meningiidi toetavas ravis. Rahvameditsiinis on juuri kasutatud langetõve ja meningiidi korral.[1]
Vähesel määral parfümeeria- ja toiduainetööstuses. Eeterlik õli annab parfümeeriatoodetele, toitudele ja jookidele meeldiva lõhna ja heleda värvitooni. Nahale määritud mahl peletab putukaid.[1][3]
Kokkupuutel nahaga võib põhjustada allergilist löövet ja nahapõletikku. Tulenevalt alkaloid obretaniini sisaldusest võib droog pikaajalisel tarvitamisel osutuda tervisele ohtlikuks. Raseduse jooksul droogi kasutamine on ebasoovitatav.[1][3]
Sidrunpuju (Artemisia abrotanum) on korvõieliste sugukonda kuuluv taimeliik. Ametliku ravimtaimena võeti sidrunpuju Lääne-Euroopas kasutusele 19. sajandil.