See artikkel räägib praegusest ülemsugukonnast Hominoidea; varasema sugukonna kohta vaata artiklit Pongidae; inimahvlasteks võidakse nimetada ka sugukonda inimlased (Hominidae) Hominoidea (ka inimahvlased, inimahvid, inimlaadsed, hominoidid, inimahvilised) on esikloomaliste ülemsugukond, millesse kuulub ka inimene.
Inimahvid jagunevad kahte sugukonda:
Kitsaninaline ahv (Catarrhini) magot ehk berberiahv (Macaca sylvanus) kuulub pärdiklaste sugukonda. Erinevus seisneb selles, et pärdikutel on saba aga inimahvidel see puudub. Inimahve ja pärdikuid saab paremini eristada küünarliigese abil, sest see on iseloomulik kõigile tänapäeva inimahvidele. Üheks tunnuseks on ka ussjätke olemasolu.
Inimahv on enamasti omnivoor, välja arvatud gorilla, kes on taimtoiduline loom. Šimpans armastab jahti pidada ja tõuke süüa, aga kõhu saab ta täis taimsest toidust.
Paljud inimahvi liigid on ohustatud või harva esinevad. Selle põhjuseks on troopiliste vihmametsade kadumine.
Ülemsugukond Inimahvid
Molekulaarbioloogia arenedes kasutas Goodman 1964 a. immunoloogilises laboris seerumi valku. Ta jagas inimahvid kolme sugukonda: suured ahvilised (inimlased ja Pongidae) ja gibonlased. Trihhotoomia ei too siin välja seda, kes on viimane ühine esivanem (MRCA). 
Aja jooksul jagati ülemsugukond Hominoidae kaheks: inimlased ja gibonlased. Inimlased jagati hominiinideks ja inimahvlasteks (Ponginae, mis uue süsteemi järgi on orangutanid). Ponginae jagati jälle kolme perekonda. 
Uurimine näitas, et võrdlus inimese ja kõigi teiste inimlastega (šimpans, gorilla, orangutan) pärinevad Aafrika ahvist (šimpans ja gorilla) ja on inimesega rohkem seotud kui orangutan. Aafrika ahvist lähtudes jagati inimlased kolme perekonda, mille pakkus esimesena välja Goodman 1974. aastal. [1] 
Nüüd hakati lahendama hominiinide trihhotoomiat. Alamsugukond Homininae jagati triibuseks Gorillini (Aafrika ahv) ja Hominini (inimene). 
DNA võrdlemisel saadi veenvaid tõendeid, et alamsugukonnas Homininae peavad gorillad olema eraldi ja šimpans peaks olema triibuses Hominini koos inimesega. Selle liigituse pakkus Goodman (kuigi üks aste madalamal) 1990. aastal. [2] 
DNA võrdlemisel lõhenes hiljem perekond Hylobates neljaks perekonnaks: Hylobates, Hoolock, Nomascus ja Symphalangus. 
Kasutades 60 000 bp tuuma DNA-d leidsid teadlased, et esikloomalised tekkisid umbes 80 miljonit aastat tagasi (MAT), Haplorrhini'd 63 MAT.
Selts: Primates Esikloomalised
Inimlased Hominidae ├─ Orangutanid (Pongo) └─ "Aafrika inimahv" Pierolapithecus catalaunicus (Homininae) ├─ Gorillad (Gorilla) └─ Proconsul africanus ├─ Šimpansid (Pan) └─ Inimesed (Homo)
Hominoidea (ka inimahvlased, inimahvid, inimlaadsed, hominoidid, inimahvilised) on esikloomaliste ülemsugukond, millesse kuulub ka inimene.
Inimahvid jagunevad kahte sugukonda:
Gibonlased (Hylobatidae) koosnevad 4-st perekonnast ja 13-st giboni liigist, kaasa arvatud laar (Hylobates lar) ja siamang. Need on tuntud kui "väikesed inimahvid". Inimlased (Hominidae) on orangutanid, gorillad, šimpansid ja inimesed, tuntud kui "suured inimahvid".Kitsaninaline ahv (Catarrhini) magot ehk berberiahv (Macaca sylvanus) kuulub pärdiklaste sugukonda. Erinevus seisneb selles, et pärdikutel on saba aga inimahvidel see puudub. Inimahve ja pärdikuid saab paremini eristada küünarliigese abil, sest see on iseloomulik kõigile tänapäeva inimahvidele. Üheks tunnuseks on ka ussjätke olemasolu.
Inimahv on enamasti omnivoor, välja arvatud gorilla, kes on taimtoiduline loom. Šimpans armastab jahti pidada ja tõuke süüa, aga kõhu saab ta täis taimsest toidust.
Paljud inimahvi liigid on ohustatud või harva esinevad. Selle põhjuseks on troopiliste vihmametsade kadumine.
