Jõekarplased (Unionidae) on sugukond mageveelisi karpe, kes on kosmopoliitse levikuga.
Kõige rohkem jõekarplaste liike (umbes 297) elab Põhja-Ameerikas.
Ehkki jõekarplasi võib leida paljudest veekogudest, eelistavad nad vooluveelisi veekogusid.
Jõekarplastel on tugev kahepoolmeline koda, mille küljes on külghammastega lukk. Nad kaevuvad pinnasesse nii, et kodade tagaservad on avatud, ja pumpavad vett läbi selle ava, saades niiviisi hapnikku ja toitu.
Jõekarplastel on väga keeruline ja mitmest arengujärgust koosnev elutsükkel. Enamik neist on lahksoolised, kuigi on teada mõned hermafrodiitsed liigid. Jõekarplaste vastseid nimetatakse pihkvastseteks ehk glohhiidideks.
Sugukonda kuulub arvukalt perekondi. Eestis leidub neist kolme:
Jõekarplased (Unionidae) on sugukond mageveelisi karpe, kes on kosmopoliitse levikuga.
Kõige rohkem jõekarplaste liike (umbes 297) elab Põhja-Ameerikas.
Ehkki jõekarplasi võib leida paljudest veekogudest, eelistavad nad vooluveelisi veekogusid.
Jõekarplastel on tugev kahepoolmeline koda, mille küljes on külghammastega lukk. Nad kaevuvad pinnasesse nii, et kodade tagaservad on avatud, ja pumpavad vett läbi selle ava, saades niiviisi hapnikku ja toitu.
Jõekarplastel on väga keeruline ja mitmest arengujärgust koosnev elutsükkel. Enamik neist on lahksoolised, kuigi on teada mõned hermafrodiitsed liigid. Jõekarplaste vastseid nimetatakse pihkvastseteks ehk glohhiidideks.
